Words will be just words, Til you bring them to life: veebruar 2014

Heihopsti ..
Päris palju aega jälle mööda läinud ning otsustasin paar rida kirja panna kuidas Veebruari kuu ka möödunud on.. Tegevust on palju, materjali vaja läbi lugeda, loengud, esseed.... sõbrad tahavad ka aeg ajalt ringi loksudada ning nii see aeg läheb..
Loengutest nii palju , et see semester hakkas mul loeng nimega Key Concepts in Media, Communication and Cultural Studies. Andke andeks aga ma pole varem igavamas loengus istunud.Jah feisbuuk on pähpäh.. kass on reaalne aga see on reaalne sest me teeme selle reaalseks oma mõtetest ja tegelt see võib olla hoopis koer aga meie tegime selle kassiks ning tegelikult pole mitte miski reaalne ning kõik on reaalne sest meil on keel. Vot mõtestage see lause lahti, sest mina saan sellest lausest imehästi juba aru :3 Siis Populaar kultuuris anti meile ülesanne - vaadate õudusfilmi kus mõrvatakse ameerika noori. Vot nii. Ja tegelikult oli meil vaja aru saada kellele need filmid suunatud on, miks, ja mispärast. Oh issand, ma isegi ei taha alustama hakata mida ma vahepeal kuulma/ nägema pean. Aga see on niiii mahe. Ja nii raske. Pea valutab vahepeal ajude ragistamisest ning arusaamisest, mida keegi öelda tahab.

14 veebruar ehk sõbrapäev... ehk valentinipäev...ja Bulgaarias on see hoopis veinipäev.Alguses tahtsid kutid et me tsikid nendega paintballi mängima läheksime, aga kahjuks olid ajad kõik kinni ning plaaniks see jäigi. Koos Sirli ning kahe sõbrannaga - Yoanna, imekaunis bulgaaria neiu ning Marina, särtsakas tüdruk Argentiinast - otsustasime kõike kolme korraga tähistada. Kuna me kõik ka vallalised ja omamoodi isiksused otsustasime, et kingime Valentinipäevaks üksteisele lilli, tähistame seda sõpradena ja teiste vallaliste sõpradega ning joome Bulgaaria veini.. Plaan saigi korraldatud. 14 veebruari pärastlõunal võis Randall Lines'is näha nelja tüdrukut üksteist meikimas ning sättimas ja riideid laenamas ning vahetamas ja korraliku tüdrukute kilkeid näha. Endal hakkas vahepeal imelik, et kui plikad me ikka olime. Sõbrad teisest ühikast tulid ka kohale ning nii oli meil üks tore Valentinipäev -mis möödus kahtlaselt palju tehes pilte üksteisest ning iseendast..
Yoanna ja Marina on saanud mulle siin Inglismaal inimesteks kes on vägagi lähedased. Me oleme kõik välismaalased, üritame sisse sulanduda ning samas jääda oma juurtele truuks ning üsnatihti on see ülekoormav ning raske. Kui kellegil on koduigatsus, mure või probleem siis oleme alati üksteisele olemas ning lohutamas. Oleme tähelepannud oma riikide erinevusi ja sarnasusi, ning mis on valesti Inglismaaga. no Argentiina ja Eesti ei ole just väga sarnased, aga Bulgaaria ja Ee sti traditsioonides võib sarnasusi näha - ju need sealt Venemaa poolt tulevad. Ja no mis siis Inglismaaga valesti on - meie jaoks on Inglaste toit kohutav - külmutatud, maitsetu ja öak. Ainuke asi mida nad teha oskavad on pitsa ja curry. Vot sellele annan au.. Ja no kartulivahvlid mu erilised lemmikmaiuspalad. Teine asi on Inglise tüdrukud - no sorry aga vot selliseid tüdrukuid pole ma veel varem näinud. Võiks öelda et Eesti naine on kange või ennast täis aga no Inglise tüdrukud on brand new level... Jumala eest mida te teete, aga te ei taha kunagi Inglise tüdrukuid joomas näha - lärmakad, ei suuda end talitseda, agressiivsed, ülbed, suhteliselt kiiresti valmis end alasti koorima ning üleüldiselt lihtsalt ebameeldivad. Ma tean et alkohol muudab meid kõiki veidike teissuguseks aga no andke andeks , igal asjal on piirid. Poisid on ka suhteliselt imelikud - kõikidel poistel mingid elutraumad tüdrukute käest saadud. Meie, välismaalaste jaoks, on see muidugi suht huumor. Kes suudab nüüd kõige rohkem täna õhtul vinguda ? Kas inglise poisid või tüdrukud?
Ahjaa, muidugi olen ma endale ilusa uue hüüdnime saanud - Russian. Õnneks kutsub mind selleks ainult Tom ja Graham, teised lihtsalt kardavad mind liiga palju . Minus pidi õhkuma deemonliku aurat. Suht naljakas. Kutid peaksid lõpetama Supernaturali vaatamise. Aga sellele võibolla andis hoogu juurde minu uus välimus - nimelt me Marinaga otsustasime ükspäev salaja juukseid värvida. Tema blondiks, mina tumedaks.. Nüüd käin ringi tumeda juukse pahmakaga - but i like it. See isegi sobib mulle paremini kui blond ning inimeste reaktsioonid on head. Osad ei tunne ära, pikka aega jõllitavad ja siis arglikult küsivad kas ma Carmen, siis osad hüppasid hirmust eemale, teised kukkusid naerma.. aga lõpuks kõik ütlevad - tume on parem kui oli blond. Votnii .. mulle kuidagi sobilikum.
Hakkasime Sirliga jõusaalis käima - ülikool tagab sulle võimaluse, saad täisvarustusega jõusaali tasuta ning teises campuses on ka ujula kuhu saad teatud kella aegadel tasuta sisse. Ujula on nagu nõukaaegne aga ajab asja ära. Jõusaal on ilus, moodne ning vägagi mõnus. Mulle meeldib. Like.

24 veebruari tähistasime vaikselt. Mina ragistasin ajusi, ning meenutasin mida emps-paps panevad salati sisse. Nuputasin välja, läksin poodi asju muretsema. Ahaaa,, tuli improviseerida . Poola keedu/doktori vorsti ajab asja ära, nii hapukurk - um... käivad need imelikud minikurgid ka. majonees - ohjah, no lepime selle majoneesiga , hapukoor - veits lahja ja vesine on aga elab üle. Ja teised asjad ka ning salat tuli peaaegu et sama maitsev. Siis külmkappi seisma ning vinkud ahju. Nimed Marmortahvlil käima ja nii see päev möödus.