Allll on videod. (there are some videos too)
Mingi aeg liitusid meiega Anett ja tema sõbrannad. Asi läks
kohe lõbusamaks ning aeg läks kiirelt. Järsult aga hakkas rahvamass tagant
meile peale suruma ning me pidime püsti tõusma ja enne väravate avamist üle
tunni seisma. Ma võtsin oma kontsad jalast ja olin valmis jooksma. 3000 esimest
said fännitsoooni ning ma kavatsesin üks neist olla. Ma unustasin oma telefoni aga tasku. Kui väravad avati siis mass lihtsalt lükkas
ja polnud mingit võimalustki et me rahulikult minna saaks. Mul läks niiiii kaua
aega ja siis kui lõpuks sisse sain panin jooksma. Aga mu TELEFON – see pidi ju
taskust välja lendama. OTSE KAAMERATE EES! Neetud. Õnneks tormasid
ajakirjanikud appi ja andsid kiirelt telefoni kätte- kuulsin veel venda eemal naermas. Ning lasin
täie jooksuga edasi. Ma ei tea kus ma oma kiiiruse võtsin aga panin pooltest
täiega mööda – paljajalu , kingad käes ning pilk meeletu. Kihutasin fännialasse
, turva naeratas ja ütles et läheks , ei hakka aega raiskama käepaelaga.
Tormasin lavakesk kohta, esirida oli juba täis aga sinna kõrvale kohe ma end sättisin - teine rida ! KESKEL! Pole paha! . Lappisin
oma telefoni kokku ja Sirli helistas – ta ei leia mind. Pidin püsti tõusma ning
see oli viga. Samal ajal kui ma Sirliga seletasin, lendasid platsi mingid
lätlased ja piirasid mind sisse ning väitsid et nemad olid seal enne ja et mu
sõbrad ei tohi tulla. Passisime siis mingi aeg eraldi, Sirli kusagil tagapool
minust, mina teises reas, Anett ja tema sõbrannad tagapool veel, teisepool
lätlasi. Lätlased heitsid pikali, terroriseerisid teisi külastajaid, jõid ,
lõugasid, mõnitasid ja suitsetasid. Minu jaoks oli üllatav see, et eestlased
nii mõistvad ja sõbralikud olid, välismaalased aga ülbed ja suht matsid. Väga imelik,
sest tavaliselt see vastupidine. Aitasime ühe
nooruki oma ema juurde, lätlastest mööda ning ühe neiu ka nende hullude
vahelt välja. Lõpuks sai Sirli ka sinna teise rea poole aga üks see kuri
lätlane seisis meie vahel, pakkusime , et ta võiks Sirliga kohad ära vahetada –
ta oleks parema koha saanud aga selle sõbranna hakkas kohe õiendama, et miks me
ära ei vaheta. Tükk aega mõtlesime ja siis vahetasime kohad ära. Lätlane nägi
et me saime kahekesi veel paremad kohad ja läks närvi ning sõimas oma sõbranna
läbi. See heitis meile vihase pilgu ja pühkis pisaraid. Siis tuli kohale DJ –
eesti rahvas on tuim nagu ikka, aga osade lugudega sulasid ülesse. Ja siis oli
Olly aeg käes.
Olly oli fantastiline. Nii haigelt hea oli teda näha nii
lähedalt. Ma vajan nüüd Olly võõrutusravi. Ta on nii lahe lahe lahe. Ja tantsib
nii hästi. Nii nunnu. Ja niiiiii hea hääl ( fangirling much). Rääkis publikuga hästi ja sai rahva südame
võidetud. Nii kahju tegelt, et väga tema lugusi ei teatud. Me Sirliga täiega
tantsisime, hüppasime ja laulsime, nii et võhm väljas. Ühte neiut noomib seal,
et see mingi segavalt käitub – muidugi naljaga. Ühe laulu ajal tulid mulle
peaaegu et pisarad ja Olly nägi seda – tuli meie poole, toetas end ja vaatas
täiega otsa mulle ja hakkas nägusi tegema- osutas enda põskede peale ja siis
naeratas ja näitas täiega keelt. Mul oli „WUT?“ pööran ringi ja vaatan Sirli
poole –tal ka „WUT?“ , pööran pea tagasi Olly poole, kes mulle noogutab ikka
veel keelt näidates ja nägusi tehes. Ma jumala kohkunud ja hakkan naerma. Olly
naerab ka ja läheb laulab edasi. Pärast
räägib et tal uus lugu ja et kõik nüüd kallistaks kedagi kellega nad tulid. Me
kohe Sirliga kallistame – ta kohe nägi et keegi seal ees liigutas ja osutas
meie poole ning ütles „aaw beautiful.“ Mul mingi aheiajeogjoa. Ja siis pidi see
uus lugu tulema mis on Dear Darling. Mul oli „ee see vana lugu juba. Ainult eelmisest
sügisest kuulanud seda aga ok.“ Selle
loo ajal hakkasime Sirliga mulle puhuma ning Anett ja ta sõbrannad liitusid
sealt tagant. Olly nägi neid ja oli täiega AWWW ja siis laululõppedes vaatas
meile Sirliga täiega otsa ja ütles vaikselt „Thank you“ me jälle surime. Olly kontsert oleks võinud kauem kesta. Ma oleks OLLLLYT tahtnud kauem näha.
Robbie show ja entrance oli ikka niiiiiiii lahe. Tuli sealt
lava otsast tule ja suitsuga ja laskus ja ahhhh let me entertain you . Täiega
hea ikka. Ja kõik need lendavad lindind ja õhupallid ja Robbie show ja lood ja
tema publikuga suhtlemine oli niii hea. Super! Ta hääl ikka hea ja vapustav. Ja
tema lugu Olly’ga oli ka niiii lahe. Ma ei suuuda. Seda ei saa kirjeldada, sest
see on kirjeldamatu. Robbie „Feel“, „She’s the one“ ja „Angles“ olid
lõpulugudeks ideaalsed. Ma pole elusees nii kõvasti kaasalaulnud kui siiis. Ja see
masss kõik laulmas. Vapustav!! Täiega nautisin seda. Ja Robbiel oli ka karp
lahti korraks. Ühes kohas pidi ta tervitama Birminghami kino vaatajaid. Ja siis
ta lasi meil karjuda, et kas eesti on kõvema häälega kui saksamaa ja inglismaa.
Ja vot see kisa mis siis tuli. Vot robbie ei saanud rääkima akatagi enam :D
väga jube. Karjusin täiega hääle ära.. Lõpp oli vägev. Angels oli meeletu.
Pisarad silmis laulad täiest kõrist ja see ilutulestik oli niii lahe. Ja kõik
see . MA ei oska lihtsalt kirjeldada. Ja kui Robbie hakkas ära minema hakkas
publik uuesti Angelsit laulma ja Robbie laulis meiega ja lasi meil laulda.
Täiega nunnnu. Ilma bändita. Ahhhh mega lahe.. Tahan juba seda kontserdi näha
dvd pealt. Ahgaiejgklöaegläegö. Ahjaaa Robbie pasuna või maiteamisasja mängija tegi silma mulle... poleks pidanud seda õhusuuudlust vist saatma.. :D
ja siiiiiis leidsin sellle..... amazing eksole? täiega hea.
ma oma punaste pükstega paistan seal :D find find find me
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar