Oh god.
Igatahes - ma lähen University of Wolverhamptonisse ning sinna sisse saamisel aitas mind kõvasti agentuur Evenor ja nende esindaja, kes minuga suhtles, tegeles ning minuga vaeva nägi. Suur aitäh ning kõigil kes plaanivad minna välismaale õppima - siis võtke selle firmaga ühendust :) Neist on palju abi!
Mis teil vaja läheb kui kandideerite Inglismaale ülikooli? Vajalike dokumente - lõputunnistus, motivatsioonikiri, soovituskirjad, hinnetelehed jms. Siis kindlasti keeletaseme eksam läbi teha. Ja muidugi palju kannatust, julgust ja põikpäisust. Ka toetavad lähedased on väga olulised, sest pinge on suur ja kurnav.
Inimesena, kes on terve elu oodanud et saaks väljaspool Eestit elada, võin puhtsüdamlikult öelda et jään seda väikest konnatiiki igatsema. Jään igatsema siia oma kodu, sõpru, ja muidugi oma suurepärast perekonda. Ei tea ju millal ma neid jälle näen ning mis saab - see tekitab tohutut hirmu minus. Polegi nii lihtne siit ära minna ja uue eluga alustada , eriti kui su elu tundub nii hea ja mõnus.
Aga samas ma tahan sinna minna - ma tahan kogeda midagi uut ja näha maailma. Ma tean et seal saab olema raske ja koduigatsus hakkab painama. Ja vahepeal ei saa aru ega mõista teisi ja eksib ära ja kaob ära. Ja ametnikud hakkavad närvi ajama.
Aga tuleb hakkama saada - põikpäiselt elada kõik raskused üle, sest hiljem on see topeltvõit.
keda huvitab Inglismaal õppimine võib minuga tulevikus ühendust võtta :)
Jään igatsema oma muskasi, oma majarahvast- Kertut,Mannut, Emilit, Rivot, Dimat, Taiksi, Risterit ja Alarit.
Jään igatsema oma tupsununnu Kevinit, milllllal ma teda jälle näen? :'(
Jään igatsema oma ülinunnnnut perekonda. Ma pole neile veel isegi tsau öelnud ja juba ma igatsen neid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar